Meetod ja allikad
Veealune optika ja mõõdetud kalade nägemisfüsioloogia: millist landivärvi antud liik antud sügavusel antud vees tegelikult näeb ja kui kaugelt. Igal arvul on allikas.
Loe see läbi, enne kui ühtki arvu usud
See rakendus modelleerib valguse ja kontrasti füüsikat vee all. Ta ei modelleeri kala käitumist ega saa sulle saaki lubada. Ta ütleb, kui palju lant veest välja paistab — see on päris, mõõdetav suurus ja just see otsustab, kas kala suudab sinu lanti taustast üldse eristada.
Meetod
Jerlovi optilised veetüübid ja mageveele CDOM-i, setete ja klorofülli parameetrid; Beer-Lamberti seadus mööda veesammast alla; Duntley (1963) kontrasti ülekanne koos tagasihajunud loorvalgusega; Govardovskii (2000) nägemispigmendi mallid mõõdetud kolvikeste lambda-max väärtustest; Aksnesi ja Utne (1997) nägemisulatus.
Mida see vesi läbi laseb
K_d on allapoole tuleva valguse difuusne nõrgenemine; c on kiire nõrgenemine vaatesihi suunas. Nende kahe segiajamine on selle valdkonna klassikaline viga.
Mõõdetud sellel liigil
Otsene mikrospektrofotomeetria, ERG või käitumuslik spektraaltundlikkus just sellel liigil.
Mõõdetud lähisugulasel
Sellel liigil mõõtmisi ei ole. Kolvikeste tipud pärinevad samast perekonnast liigilt, kelle toitumisökoloogia on sama.
Mõõdetud samas sugukonnas
Sellel liigil mõõtmisi ei ole. Kolvikeste tipud on sugukonna tasemel asendus — usaldusväärne selles, kummas spektri otsas asi on, mitte peenes järjestuses.
Spektriandmeid ei ole olemas — hinnang
Otseseid spektriandmeid ei leitud. Kolvikeste tipud on hinnang elupaiga ja sugulussuhete põhjal, mitte mõõtmistulemus. Usalda vee ja sügavuse tulemusi palju rohkem kui värvide järjestust.
UV-d ei saa näidata
Sellel liigil on UV-kolvike ja telefoniekraan ultraviolettkiirgust ei kiirga. UV-kanal on joonistatud teadlikult valevärvis. Pane ka tähele, et UV neeldub vees kiiresti ja kaob huumusvees juba mõne sentimeetriga.
Allikad
- Pope & Fry (1997). Applied Optics 36(33), 8710–8723.
- Govardovskii et al. (2000). Visual Neuroscience 17, 509–528.
- Aksnes & Utne (1997). Sarsia 82, 137–147.